Best Marketing Club #19 - Marek Viilol: ''Poed ei saa minna ainult private labeli teed, sest inimesed tahavad valikut''

 Lisa kommentaar

Teisipäeval jagati Tallinna Tehnikaülikoolis välja kolm 2011. aasta Rootsi äriauhinda. Aasta kõige jätkusuutlikuma ettevõtte tiitli pälvis Põltsamaa Felix.

19. oktoobri Best Marketing Club, Põltsamaa Felixi turundus- ja müügidirektor Marek Viilol Kanal 2 projektijuhile Piia Sandlale sinepit ulatamas

Kolmapäeval esines Best Marketing Club’is Põltsamaa Felixi turundus- ja müügidirektor Marek Viilol, kes rääkis, millist rolli mängib ettevõtte edus turundus. Siinkohal kokkuvõte klubihommikul räägitust:

Põltsamaa on Marek Viiloli sõnul huvitav piirkond selle poolest, et tööpuudus on seal peaaegu null – kõik, kes tööd teha tahavad, seda ka teevad. Norrakatele ehk Orkla gruppi kuuluv Põltsamaa Felix on kohapeal mõistagi üks suuremaid tööandjaid. Orkla gruppi kuulub palju ettevõtteid, Eestist lisaks Põltsamaa Felixile ka Kalevi kommivabrik.

Marek Viilol, kes on ettevõttes töötanud juba 16 aastat, juhib alates 2007. aastast ettevõtte turundust ja alates 17. oktoobrist 2011 ka müüki – nimelt ühendati selle nädala esmaspäeval Põltsamaa Felixi turundusosakond (5 inimest) müügiosakonnaga (11 inimest). Turunduse juhtimise struktuur näeb nüüd välja selline:

Vene kosmonaudid Georgi Gretško ja Aleksei Leonov septembris 2011 Põltsamaal külas

Põltsamaa Felixi eelkäija, Põltsamaa Põllumajanduskombinaat oli 1960ndatel esimene tehas maailmas, kus valmistati kosmonautidele alumiiniumtuubides toitu. Sellest sünnib lähiajal dokumentaalfilm. “Ka konjakit viidi tol ajal salaja kosmosesse - leiva sees!“, paljastas Marek Viilol saladuse.

Tänapäeval on Põltsamaa Felix kõige laiema toiduainete valikuga toiduainetetootja Eestis. Toodangust 40% läheb eksporti.

Põltsamaa Felixi tooted

Toorainest eelistab Põltsamaa Felix kohalikku toodangut. Nii ka täna, värske õunamahla tootmise päeval, pressitakse Põltsamaal 50 tonni Eesti õunu, millest saab ligi 40 000 liitrit mahla. „Ostame õunu Eestist kokku hinnaga 10 senti kilo, mis on poole kallim hind kui aasta tagasi, aga ikka ei saa nii palju õunu kätte, kui tahaks,“ rääkis Marek Viilol.

Kurkide puhul kontrollib Põltsamaa kogu tarneahelat – seemnest purki. Pikaajalised lepingud on 12 kurgikasvatajaga ja varsti on loodetavasti tarbijal võimalik purgilt näiteks QR-koodi abil lugeda, millise konkreetse kasvataja kurkidega tegemist on.

Kõrvitsapõld

Põltsamaa Felix on Põhjamaade suurim kõrvitsatootja. 2000. aastal ostsis Põltsamaa Eesti talunikelt kõrvitsat 50 tonni, 2011. aastal juba 1200 tonni. Kokku on ettevõttel 10 lepingulist partnerit ja ka kõrvitsakasvatuses kontrollib Põltsamaa kogu tarneahelat. 90% kõrvitsatoodangust eksporditakse Soome ja Rootsi.

2010. aastal oli Põltsamaa Felixi käive 282,5 miljonit krooni, puhaskasum 7,2 miljonit krooni. Ettevõtte eesmärgiks on omanikele pikaajaliselt väärtust luua. Peamiseks väljakutseks peab Marek Viilol toorainete üldist hinnatõusu, maailmamajanduse hetkeolukorda ja oma toodete distributsiooni arengut.

Uued mahlapakendid disainis Põltsamaale reklaamiagentuur DDB Estonia

2008. aastal seisis Põltsamaa dilemma ees – kas lahkuda mahlaturult (oldi langetud 5. positsioonile) või viia läbi muutused ja jätkata. Otsustati jätkata. 2010. aasta suvest on Põltsamaa mahladel uued pakendid ja maitsed ning saavutatud on 3. positsioon Eesti mahlaturul. „Tõus on olnud hea, aga oleks võinud kiiremini otsustada muutuse kasuks,“ nentis Marek Viilol ning rõõmustas samas: „Oleme juba kaks aastat joogiturul HoReCa sektoris Sakuga koostööd teinud ja A. Le Coq’ile, kelle käes on selles segmendis liidripositsioon, kannale astumas.“ See on hea näide sellest, kuidas 2 Eesti suurt ettevõtet suudavad edukalt koostööd teha ja ühiselt konkurendile väljakutse esitada.

Ketšupiturul on Põltsamaa Felix Eestis nr 1. Ligi 60% Eesti inimestest eelistab Felixi ketšupit. Sama populaarne on Felixi ketšup Rootsis, kus uuringute järgi on inimene valmis poodi vahetama, kui seal ei ole Felixi ketšupit. Felixi kaubamärgi osas teeb Põltsamaa Eestis koostööd reklaamiagentuuriga Der Tank.

Kuidas kauanduskettide private labelid Põltsamaa Felixit ohustavad?
Marek Viilol: „See on ülemaailmne trend. Meil ei jää muud üle, kui oma toodete positsioone kindlustada. Kui private label on tavaliselt kõige populaarsem kaubaartikkel (apelsinimahl), siis meie saame konkureerida originaalsuse ja kohaliku maitsega." Põltsamaa ise üldiselt private labelit ei tooda, ainult purgisuppe valmistab Rimile.

„Poed ei saa minna ainult private labeli teed, sest inimesed tahavad valikut“, rääkis Marek Viilol ja lisas: "Ei saa öelda, et ainult hind oleks oluline. On kategooriaid, kus hind mõjutab ostuotsust (näiteks mahl), aga supi puhul ostetakse ikkagi maitset." Eesti purgisupiturust kuulub pragu 70% Salvestile, aga ka Felix pingutab kõvasti, et tarbijatele meeldida. Näiteks tänavu toimunud Laulu- ja tantsupeol pakkus Felix esinejatele tasuta 137 000 portsu suppi ja sai palju positiivset tagasisidet.

2010. aastal alustas Põltsamaa oma veinide kaasajastamist. Peamine tähelepanu läheb dessertveinidele nagu Põltsamaa Tõmmu ja Kuldne, mis valmistatakse Põltsamaal pressitud mahlast ja mille minimaalne valmimisaeg on 2 aastat. Turunduslikku tegevust veinidega eriti ei toimu, peamiseks kommunikatsioonikanaliks on PR. Koostöö Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooniga on aidanud Põltsamaa veinid Eesti parimate restoranide veinivalikusse. Kaubanduses ollakse aktiivsed 2 – 3 korda aastas. Veinimüük on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 40%. Rootsi agentuur Family Business tegi Põltsamaa veinile pudelikujunduse, mis võitis ka Kuldmuna. Heaks võimaluseks Põltsamaa veine proovida on külastada Põltsamaa Veinikeldrit, mida aastas läbib üle 20 000 turisti.

Marek Viiloli meelest on veinide puhul probleemiks tarbijate mälestus Eesti puuvilja- marjaveinidest kui „peediveinidest“ ning sellest tulenev valehäbi neid juua, kuigi tegelikult on tegemist väga hea dessertveiniga.

Põltsamaa turundusülesanne klubis osalejatele kõlaski nii: „Mida teha, et Eesti veinisõber hakkaks tarbima Põltsamaa dessertveine?“

Ideid pakuti erinevaid, siinkohal mõned neist:

● Peaks selgitama, mis olukorras seda veini peaks tarbima. Kuidas seda juua, mille juurde ja kas jahutatult või toatemperatuuril?
● Tarbija suunal peaks tegema tööd, pakkuma tarbimissituatsiooni ja tekitama traditsiooni.
● Potentsiaal on mujal, maailmas oleks dessertveini hindajaid märksa rohkem.
● Poliitikud võiks minna Brüsselisse, Põltsamaa vein kingituseks kaasas.
● Dessertveini kultuuri peaks kultiveerima, tarbijat harimiseks arvamusliidreid kaasama.
● Kostööd võiks teha Estonian Airiga, Tallinna Lennujaamaga, Tallinna Sadamaga ja Tallinkiga. Lennuki jaoks väike pudel! Erialamessid. Degusteerimised lennujaamas ja sadamas.
● Hea kingitus välismaa külalisele. Kinkekarbina on vein müügil vaid vähestes kauplustes. Probleem kättesaadavusega.
● Poes müügil hinnaga ca 4-8 € - ehk on see liiga odav, peaks hinda tõstma?
● Saatkondadesse, Vabariigi aastapäeva ballil desserdi kõrvale.
● Võib-olla õnnestuks paketeerida vein kokku mingi Eesti magustoiduga või pasteediga? Murakamoosi ja juustuga? Forellisaiaga?
● See on vein intelligentsele tarbijale. Turg tuleb ise luua.
● Degusteerimised kaubanduses.

Klubihommikul osalesid:

Ingrid Berezin, Tallinna Sadam
Alex Kaska, JCDecaux Eesti
Priit Isok, Rakett
Silja Oja, Best Marketing
Marek Viilol, Põltsamaa Felix
Zhanna Tilk, TV3
Aivar Voog, TNS Emor
Maarja Laide, TNS Emor
Kennet Sarv, TNS Emor
Marge Martjan, Postimees AS
Triin Tammela, Zavod BBDO
Reilika Mäekivi, Zavod BBDO
Kristiina Kõiv, JCDecaux Eesti
Mirjam Müür, Postimees AS
Katrin Pärtelpoeg, Carat Estonia
Villem Valme, Tank Grupi AS
Triin Rum, Baltic Promotions OÜ
Ines Mirov, TNS Emor
Hando Sinisalu, Best Marketing
Piia Sandla, Kanal 2