Veebiagentuuri OKIA asutaja ja loovjuht Kaupo Kalda: ''Tänane aeg on ülikiirelt muutuv ja sotsiaalmeedial on tohutu jõud''

 Lisa kommentaar

Veebiagentuuri OKIA asutaja ja loovjuht Kaupo Kalda

1996. aastal rajas Kaupo Kalda Eesti ühe edukaima veebiagentuuri OKIA, kus ta ise praegu loovjuhina töötab. Kaupo on bloginud 2 aastat ja kirjutanud selle aja sees 170 artiklit. OKIA blogi külastab nädalas 2000-3000 lugejat.

Kunagi õppis Kaupo TPI-s keemiat, aga sai õige pea aru, et see ala pole tema jaoks ning sukeldus hoopis reklaamimaailma. Kõrgharidus jäigi tal 90ndatel pooleli. "Sellest on muidugi kahju. Praegu mõtlen, et tahaks ülikoolis reklaamipsühholoogiat õppida. Mind on kutsutud nii ülikoolidesse kui seminaridele esinema, aga ma ei ole eriline lavasõber," ütleb Kaupo, kes plaanib just kirjutada artiklit teemal “Blogimine on minu ülikool” ehk sellest, kuidas blogimise abil on aastaid ja aastaid võimalik iseseisvat intensiivõpet teha.

Kuidas OKIA alguse sai?

Kõik sai alguse OK jutukast, mis kuulus populaarsuselt tol ajal Eestis TOP 5 saitide hulka. Siis meeldis inimestele anonüümsus, nüüd meeldib avalikkus. Sealt tekkis huvi veebiarenduse vastu. 2000. aastal sai reklaamiagentuur Tank üheks OKIA osanikuks, nüüd asumegi ühe katuse all.

Teiega samades ruumides asub ka suhtekorraldusbüroo Peegel ja Partnerid – kas eesmärgiks on leida ühiseid kliente?

Jah, niiviisi on hea tööd jagada. Võimalik, et meie grupp laieneb veelgi.

Iseloomusta palun esmakordset klienti. Millise murega ta OKIAsse tuleb ja mis tegelikult lahendamisele läheb?

Tihti tullakse väikese murega, aga vestluse käigus tuleb välja, et tegelikult on vaja kogu veebikontseptsioon ja turundusstrateegia läbi mõelda. Kuna OKIA kuvand on “Sotsiaalmeedia guru Eestis”, siis tihtipeale tullakse meie juurde sooviga teha oma tootele või brändile sotsiaalmeedias reklaami. Kuigi tegelikult ei ole sotsiaalmeedia meie põhibisnes.

Mis teie põhibisnes on?

Me teeme strateegilisi korporatiivveebe. Tiim koosneb meil 20 inimesest, kõik tööd teostame in-house. Väikseid veebiasju teevad väga paljud firmad, läbimõeldud veebistrateegiat pakuvad aga lisaks meile veel vaid mõned üksikud. Üha rohkem on sellist tööd, kus üks meie sisetiimidest on poole oma ajast hõivatud vaid ühe suure kliendiga.

Veebistrateegia on üks osa ettevõtte turundusstrateegiast. Pakume oma teenuseid mitte ainult turundusjuhtidele, vaid ka otse ettevõtte tippjuhile. Strateegiliseks partneriks muutumine on pikaajaline protsess.

Kõik agentuurid astuvad praegu ühe jalaga ka kellegi teise mängumaale, kõik tahavad olla strateegilised partnerid ja peatöövõtjad. Kui sa oleks klient, siis millise agentuuri poole sa oma turundusküsimustega kõigepealt pöörduks?

Kui ma oleksin suurettevõtja, siis ma pöörduksin kõigepealt reklaamiagentuuri poole, aga kaasaksin algfaasis kohe ka teised agentuurid – PR, veebi- ja meediaagentuuri, et kõik tahud oleksid professionaalselt planeeritud. Juhtiv koostööpartner peaks täna olema veel kas reklaamiagentuur või PR-agentuur, kuigi üha enam tekib ka kliente, kes on kogu turunduskeskuse toonud meie juurde ja rakendavat nn. tavameediat minimaalselt. Sarnast trendi on näha ka välismaal.

Tarbijakäitumine on digitaalajastul kardinaalselt muutunud. Tarbija on teadlikum, ta otsib ise internetist infot ning ostuotsust mõjutavad foorumid ja suhtlusvõrgustikud. Mida peaks turundusjuht sellises olukorras tegema?

See on tõesti nii, et sotsiaalset meediat usaldatakse reeglina rohkem kui tootja enda kodulehel olevat infot. Tootjal endal polegi seal palju muud teha, kui olla sümpaatne, arendada brändi ja püüda turunduse osakaal sotsmeedias mõistlikuna hoida. Enamik inimesi käib seal ikkagi sõpradega suhtlemas.

Tänapäeval tehakse küll igasuguseid nänni-mänge, peamiselt Facebookis, aga ei pöörata tähelepanu otsimootoritega arvestavale mainekujundusele (search engine reputation management), millega saaks tegeleda veebiagentuuri toel nii ettevõte ise kui ka PR-firma. Näiteks saab ettevõte ise monitoorida oma brändi kohta räägitavat sotsiaalses meedias, vajadusel spetsialistina ise kaasa rääkida või mõne arvamusliidriga otse ühendust võtta, nö pöörata ta oma usku ning kasvatada temast oma brändi evangelist.

Millega saab sotsiaalmeediat monitoorida?

Mina jälgin OKIA kohta veebis kirjutatut Google Alerts’i abil. Samuti on võimalik kasutada Eesti firma Freqmedia poolt välja töötatud monitoorimisteenust SocialDive jms.

Kas Facebookis räägitu tuleb ka Google’i otsimootoris välja ja kuidas see kaubamärkide reitingut mõjutab?

Jah, Google on välja öelnud, et hakkab otsingutulemustes aina rohkem arvestama sotsiaalmeedia kontekstiga. Kuna Google suudab aru saada lehe sisust, siis ta suudab aru saada ka sellest, milline on inimeste meelsus. Näiteks kui ühe konkreetse brändi suhtes näitavad tuhanded inimesed Facebookis negatiivset suhtumist üles, siis sellest hakkab kukkuma kõnealuse kaubamärgi Google’i reiting.

Google arvestab või hakkab arvestama ka Facebooki “Like’ide” ehk “Meeldib” klikkimistega. Kui siiani oli SEO (veebilehe otsimootorisõbralikuks muutmine) puhas tehniline võitlus selle nimel, kes suudab paremini Google’i algoritme ära aimata või ka petta, siis nüüd võtab Google tänu sotsiaalvõrgustikele arvesse ka emotsiooni.

Sotsiaalne bränding tähendab seda, et Google’i reitingus hakkavad tõusma ja muutuvad paremini leitavaks need tooted/teenused, mis on oma tarbijate poolt tõesti armastatud, mitte SEO-nõksude abil üles upitatud.

Eks “Like’ide” arvestamine toob omakorda kaasa selle ohu, et hakatakse nö võltsfänne tootma ja müüma, minu teada saab juba täna kümnete tuhandete kaupa "fänne" osta, näiteks Rumeeniast.

Kuidas seostada oma kaubamärki internetis õigete sõnadega?

Selleks on vaja esiteks viia läbi märksõnauuring, et saada teada, milliste sõnadega kliendid sinu kaubamärki veebist otsivad. Siis võrreldakse neid sõnu nendega, millega otsitakse su konkurenti. Kui selgub, et su konkurent on ühe sinu äris olulise sõnaga Google’is esilehel, aga sina oled 3. või 4. lehel, siis ei ole sind sisuliselt olemaski – Google'i esileht saab kaugelt üle 90% klikkidest endale, neist omakorda põhirasva koorivad esimesed 3 otsitulemust. Kui muud üle ei jää ja hind liiga kõrge ei ole, siis tuleb see sõna Google AdWords’is ära osta. Aga pole mõte osta ära liiga levinud sõnu nagu näiteks “auto” - esiteks on selle ostmine liiga kallis, teiseks on autoostule hoopis lähemal inimene, kes sisestab otsingusse “Toyota Avensis”, samas kliki hind on soodsam. Win-win.

On väga oluline, et need sõnad, mida tahetakse konkreetse kaubamärgiga Google’i otsingus seostada, arutaks klient koos oma agentuuride esindajatega ühise laua taga läbi.

Mitmed Eesti ettevõtted on omale Facebooki konto loonud, aga lisaks loosikampaaniatele on nende fännilehtedel sisulist arutelu vähe.

Jah, igapäevaselt Facebooki lehega tegelemine võtab palju vaimset energiat. 2010 oli see aasta, kui Eestis sotsiaalmeedia massiliselt avastati, siis pandi sinna palju energiat, kuni ühel hetkel väsiti. Täna on Facebooki sisu igavamaks jäänud ja ettevõtete postituste suhtes on tekkinud “bänneripimedus”. Samas just nüüd on originaalsetel ideedel lihtsam silma paista.

Ka blogimine on vähenenud. Kas inimesed hakkavad sotsiaalmeediast väsima?

Kui see ei ole sinu igapäevatöö, siis mingil hetkel sa lihtsalt ei jaksa enam. See on nagu ajakirjaniku töö, mis võtab vaimselt suhteliselt läbi. Kui mul oleks ainult 100 lugejat nädalas, siis tekiks küll tühi tunne ja küsimus, et kellele ma seda teen. Sotsiaalmeedia väsimus on mõnes mõttes tõesti käes, aga samas on selle tähtsus suurem kui kunagi varem. Näiteks Facebookis on ikkagi 340 000 eestlast ja iga kuu tuleb 15 000 juurde! On hea tajuda piiri, kus sa ei muutu oma turundusega sotsmeedias tüütuks.

Kas Twitterit ootab Eestis teine tulemine?

Ei usu… ma ei hinda seda kanalit Eesti kontekstis eriti kõrgelt, täna on see pigem heavy-user'ite mänguvahend, mille kasutatavus on väiksem, kui Alo TV-l vaatajaid, märkis keegi tabavalt.

Kui palju sa Facebooki ja blogimise peale nädalas aega kulutad?

Kokku keskmiselt ühe päeva. Kahjuks küll momendil vähem, sest töökoormuse tõus on olnud jõuline.

Millega sa ülejäänud aja tegeled?

Mõtlen välja veebikontseptsioone. Näiteks, et miks peaks keegi mingi panga veebis ringi surfama, kui hästi primitiivselt väljenduda. Inimestele tuleb veebis tegevust pakkuda, see tegevus eesmärgistada, mõelda end ühelt poolt külastaja, teiselt poolt ettevõtte rolli. Neil võivad tihti olla erinevad eesmärgid ja seepärast tulebki leida häid kompromisse ning kasutada kavalust.

Kas pole nii, et sa võid panna YouTube’i intervjuu maailma parima turunduseksperdiga ja see saab 300 vaatamist, samas kui suvalise kassiga videot vaatavad miljonid. Kas see tähendab, et tõsised firmad peaks oma kommunikatsioonis “kollasemad” olema?

Aga miks on Äripäev online’is dildodega bännerid? :)

Kollane on tegelikult vale sõna. Parem oleks öelda “inimlik kõneviis”. Sisuliselt on seni olnud siiski suhteliselt võimatu brändidega suhelda. Evelin Mägioja Rimi turundusjuhina näitas üles tõelist oskust tuua Rimi bränd Facebooki abil inimestele lähedale, sest suhtles aktiivselt ja inimlikult. Sama on meie kliendi Estraveliga.

Loomulikult peaks ka ettevõtete veebilehed olema huvitavamad ja üritama ennast samastada sihtgrupiga. Ma ei taha ju esimese asjana lugeda firma missiooni, visiooni ja finantsajaloo kohta, vaid seda, mille pärast ma siia tulin.

Ühel saiu tootval firmal pole mõtet laduda oma kodulehele üksteise alla saiapilte koostisosadega, vaid luua sinna huvitavat sisu - näiteks kasutajate poolt täiendatav kokaraamat vms. Ideed võivad olla täiesti lihtsad, aga lisaväärtust loovad.

Kas sa soovitaksid reklaamikliendil agentuurist internetiturundust tellides vaadata ka seda, kuidas agentuur ise end online meedias eksponeerib? Või ei tähenda agentuuri koomaunes Twitter, käputäie fännide ja kommertsteadete peal seisev Facebooki konto ning tühjalt kõmav blogi seda, et neil puudub sotsiaalmeedia alane võimekus?

Loomulikult soovitan vaadata, kuidas internetiturundusagentuur ennast internetis näitab. See ei pruugi olla küll must-valge indikaator, aga annab aimu, kas osatakse päriselt või piirdutakse ainult raamatutarkuste kopeerimisega.

Miks on OKIA peaaegu et ainus agentuur, kes sotsiaalmeedias aktiivne on?

Meie jaoks on see äri. Me oleme vist ka ainus suurem agentuur, kelle käive eelmisel aastal 40% kasvas ja kes jätkab seda tõenäoliselt ka tänavu.

Kas te pakute ka sotsiaalmeediasse sisutootmisel abi?

Ei, me ei paku üldiselt sisutootmist, anname ainult nõu. Sellest on palju räägitud, et igapäevaseks sisutoomiseks on vaja inimest ettevõtte seest, kes oskab suhelda, kirjutada ja on oma valdkonna fanaatik. Agentuur saab siin strateegilist nõu anda ja aidata kampaaniaid korraldada.

Millised on trendid digitaalturunduses 2011?

Ma kirjutasin sellest, õigemini digitaliseerumisest äsja artikli:
www.okia.ee/blog/2011/01/pabermeedia-viimane-vaatus 

1. Nutitelefonide hiigelepenetratsioon tänu nende langemisele odavamasse hinnaklassi.

2. SmartTV ehk arvutipilt läheb telekasse.

3. Tänavareklaamidele on tekkimas konkurent – augmented reality – mis loob läbi nutitelefoni infokihi inimese ja reaalsuse vahele. Näiteks täna New Yorgis ringi jalutades on sul võimalik näha erinevaid infokihte, kui vaatad ringi läbi oma nutitelefoni kaamera. See on hästi integreeritav ka turundusega, näiteks asukohapõhise reklaami loomisel. Kaugel pole siin integratsioon päikeseprillidegagi.

4. Tänane aeg on ülikiirelt muutuv, kiiremini ja fundamentaalsemalt kui varem. iPad muutis teatud maailmavaateid vähem kui aastaga, me ei räägi siin enam 300-st või isegi 10-st aastast. See kõik kokku tähendab, et võitluses inimese ärkveloleku aja pärast läheb kaalukauss üha kiiremini digimeedia poole. Ka Eestis on veebikompetents tohutult tõusnud.

5. Sotsiaalmeedial on tohutu jõud. Viimase aja auhinna annaksin kuldhäälega kodutule.

6. Bännerreklaami roll esialgu veel püsib, aga seda tuleb eesmärgi saavutamiseks teha väga suures mahus. Agentuurid peavad mõtlema, kuidas pakkuda loovamaid lahendusi.

7. E-posti turundus on jätkuvalt kindlaim viis inimesteni jõuda, kui oled nad juba kord “lõa” otsa saanud.

Miks on enamus veebiturundajatest mehed ja enamus turundusjuhtidest naised?

Veebiteema on tihedalt tehnoloogiaga läbi põimunud, turundus on aga juurtelt humanitaarne ala. Kusjuures see on riigiti erinev.

Millega sa veel peale OKIA asjade tegeled?

Praegu on mul käsil selline heategevusprojekt nagu Help.ee. Võtsime sõpradega nõuks heategevuse teadvustamise viia sammuvõrra kõrgemale tasemele, panime pead kokku ja avame 1. veebruaril heategevusportaali www.help.ee, kuhu otsime projekte, milles rahvas saaks kaasa lüüa. Olgu selleks annetused, esemed, jõud, nõu, mis iganes. Kogume infot järjepidevalt ning aitame kommunikeerida seda tuhandete heade inimesteni. Avamiskampaanias tuleb appi ka suur osa Eesti meediast, ETV, portaalid ja Edgari kurgisait teiste hulgas. Olgu mainitud, et teeme seda eraisikutena, head tahtest maailma parandada.

Mis su hobideks on?

Eelkõige fotograafia: foto.ok.ee 
Samuti reisid, pehmel tasandil filosofeerimine, armastan lugeda teaduskirjandust. Veedan palju aega oma pere ja pisipojaga.

Kommenteeri intervjuud Best Marketingi Facebooki lehel! 

Intervjueerisid: Silja Oja & Hando Sinisalu, Best Marketing
Küsimusi esitas ka: Kris Keerov, Neticom RE 
Kuupäev: 12. jaanuar 2011